Energiamärgis on alates tänasest meie majal tehtud!
Hiljemalt reedeks on olemas ka koopia igaühe postkastis.
Kena kevade jätku,
Kätlyn
Energiamärgis!
Energiamärgis on alates tänasest meie majal tehtud!
Hiljemalt reedeks on olemas ka koopia igaühe postkastis.
Kena kevade jätku,
Kätlyn
Võlg on võõra oma....
Kohustused ühistu ees tuleb täita
Korteriühistutes on kasvanud maksevõlglaste arv. Esimestena hakkasid oma makseid „krediteerima” töö kaotanud korteriomanikud ja need, kellel tekkisid raskused pangalaenude teenindamisega. Arvestades üldist majanduslangust ning kommunaalteenuste hindade tõusu, ei saa ühistu leppida võlglastega ja tegelda heategevusega. Selle tulemuseks võib olla ühistu maksevõimetus. Tegevusetus on ohtlikJuhatuse tegevusetus võla sissenõudmisel ja usk lõpututesse lubadustesse „maksan homme” viib ummikusse. Võlgnevus kasvab lumepallina, arvestades viivist 0,07 % päevas, mis moodustab 25 % aastamaksete summast. Seetõttu ei tohi juhatus mingil juhul lasta asjadel areneda omasoodu ja võlgnevusel kasvada. Tuleb kasutada kõiki olemasolevaid kohtueelseid võimalusi, et aidata korteriomanikul võlgadega hakkama saada:
hoida häid isiklikke suhteid korteriomanikega;
koostada ja allkirjastada võla kustutamise graafik tingimusega viiviste mittearvestamise kohta juhul, kui võlglane peab kinni maksegraafikust;
kui korteriomanikul on õigus saada toimetulekutoetust, siis tuleb talle selgitada, et toetuse saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Näiteks Tallinna kohta saab vastavat infot linna kodulehelt www.tallinn.ee nii eesti kui vene keeles.Müüdid inkassofirmast Võla väljanõudmiseks pöörduvad endiselt mitmed ühistud inkassofirmade poole, vaatamata sellele, et juba kaks aastat on võimalus kasutada kiirendatud kohtumenetlust. Juhatustel on kasulik teada, et inkassofirmade tegevust ei reguleeri spetsiaalselt neile väljaantud seadused. Seetõttu ei ole põhjendatud arvamus inkassofirmade erilisest võimalustest võlgade väljanõudmisel. Pigem on tegemist reklaamijutuga.. Võlglastelt „vabatahtlikult” võla kättesaamiseks tegutsevad inkassofirmad lubatava piiril, kasutades psühholoogilist survet ja hirmutamist. Sel eesmärgil saadavad inkassofirmad võlgnikele ähvarduskirju, milles varem tsiteeriti hulgaliselt sätteid tsiviilõigust puudutavast seadusandlusest. Viimasel ajal on kirjadesse lisandunud viited kriminaalõigusele. See, et inkassofirma kvalifitseerib võlglase käitumist kriminaalsena, ei ole kooskõlas hea äritavaga. Samas on inkassofirmade teenustasud märksa kõrgemad, kui riigilõiv kiirendatud kohtumenetluse eest. Miks siiski mitmed ühistud eelistavad kiirendatud kohtumenetlusele inkasoofirmasid, mille teenused on märksa kallimad? Võin seletada seda vaid ühel viisil – niisuguste juhatuste tööstiil on sarnane inkassofirmade stiiliga, kes kasutavad võlgade kättesaamiseks kõiki vahendeid, sealhulgas ka hirmutamist. Kiirendatud menetlusKui võlgnik ei ole oma kohutusi täitnud pikema aja jooksul, tuleb pöörduda kohtusse kiirendatud menetluse läbiviimiseks. Kohus võtab ühistu avalduse menetlusse, kui võlasumma on täpselt määratud, puuduvad poolte vastastikused kohustused ja maksetähtaeg on saabunud. Avalduses peab olema näidatud võlgnevuse summa ning kogunenud viivised, samuti võla väljanõudmise õiguslikud alused. Koopiaid võlgnevust tõendavatest dokumentidest ei ole vaja. Riigilõivu suurus on 1 % võlgnevuse põhisummast (ilma viivisteta), kuid mitte vähem, kui 250 krooni. Kohus ei hakka kontrollima avalduses esitatud andmeid, vaid lähetab võlgnikule ettepaneku tasuda oma võlgnevus või esitada kohtule vastuväited seoses nõudega. 90 % võlglasi tasub reeglina oma võla kohe, kui on saanud kohtu poolt saadetud ettepaneku, eriti juhul, kui summa ei ole suur. Kergem on tasuda näiteks 5 000 krooni, kui alustada kohtuskäimist. 25 tuhande kroonine võlg tekitab psüühilist pinget ja soovi kasvõi veidigi pikendada tasumise aega. Kui võlgnik ei esitanud tähtajaks vastuväiteid, väljastab kohus oma määrusega maksekorralduse võla ja kohtukulude sissenõudmiseks. Sel moel kulub kiirendatud menetlusele võlgniku tegevusetusel aega üks kuni kolm kuud. Maksekorraldus kuulub kohesele täimisele ja saadetakse kohtutäiturile, kes võtab tarvitusele sunnivahendid vastavalt seadusele. Sarnastest kohtulahenditest võib teha järelduse – mida vanem võlgnevus, seda kallim, raskem ning pikaajalisem on lahenduseni jõudmine. Sageli küsitakse, kui suure võlgnevusega on kohtusse pöördumine mõistlik. Õigus kasutada õiguskaitsevahendeid (näiteks viivise rakendamine või kohtusse pöördumine) tekib kreeditoril kohe, kui maksetähtaeg on ületatud. Vastavalt Korteriühistuseadusele on aluseks korteri võõrandamise nõudele korteriomaniku kuue kuu maksete mittetasumine. Sel juhtumil on juhatus kohustatud pöörduma kohtusse. Kui juhatus seda ei tee, võib väita, et ta ei ole täitnud oma kohustusi ühistu huvide kaitsmisel.
Marina SuhnjovaUÜ Pariteet-MWwww.pariteet.ee
Korteriühistutes on kasvanud maksevõlglaste arv. Esimestena hakkasid oma makseid „krediteerima” töö kaotanud korteriomanikud ja need, kellel tekkisid raskused pangalaenude teenindamisega. Arvestades üldist majanduslangust ning kommunaalteenuste hindade tõusu, ei saa ühistu leppida võlglastega ja tegelda heategevusega. Selle tulemuseks võib olla ühistu maksevõimetus. Tegevusetus on ohtlikJuhatuse tegevusetus võla sissenõudmisel ja usk lõpututesse lubadustesse „maksan homme” viib ummikusse. Võlgnevus kasvab lumepallina, arvestades viivist 0,07 % päevas, mis moodustab 25 % aastamaksete summast. Seetõttu ei tohi juhatus mingil juhul lasta asjadel areneda omasoodu ja võlgnevusel kasvada. Tuleb kasutada kõiki olemasolevaid kohtueelseid võimalusi, et aidata korteriomanikul võlgadega hakkama saada:
hoida häid isiklikke suhteid korteriomanikega;
koostada ja allkirjastada võla kustutamise graafik tingimusega viiviste mittearvestamise kohta juhul, kui võlglane peab kinni maksegraafikust;
kui korteriomanikul on õigus saada toimetulekutoetust, siis tuleb talle selgitada, et toetuse saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Näiteks Tallinna kohta saab vastavat infot linna kodulehelt www.tallinn.ee nii eesti kui vene keeles.Müüdid inkassofirmast Võla väljanõudmiseks pöörduvad endiselt mitmed ühistud inkassofirmade poole, vaatamata sellele, et juba kaks aastat on võimalus kasutada kiirendatud kohtumenetlust. Juhatustel on kasulik teada, et inkassofirmade tegevust ei reguleeri spetsiaalselt neile väljaantud seadused. Seetõttu ei ole põhjendatud arvamus inkassofirmade erilisest võimalustest võlgade väljanõudmisel. Pigem on tegemist reklaamijutuga.. Võlglastelt „vabatahtlikult” võla kättesaamiseks tegutsevad inkassofirmad lubatava piiril, kasutades psühholoogilist survet ja hirmutamist. Sel eesmärgil saadavad inkassofirmad võlgnikele ähvarduskirju, milles varem tsiteeriti hulgaliselt sätteid tsiviilõigust puudutavast seadusandlusest. Viimasel ajal on kirjadesse lisandunud viited kriminaalõigusele. See, et inkassofirma kvalifitseerib võlglase käitumist kriminaalsena, ei ole kooskõlas hea äritavaga. Samas on inkassofirmade teenustasud märksa kõrgemad, kui riigilõiv kiirendatud kohtumenetluse eest. Miks siiski mitmed ühistud eelistavad kiirendatud kohtumenetlusele inkasoofirmasid, mille teenused on märksa kallimad? Võin seletada seda vaid ühel viisil – niisuguste juhatuste tööstiil on sarnane inkassofirmade stiiliga, kes kasutavad võlgade kättesaamiseks kõiki vahendeid, sealhulgas ka hirmutamist. Kiirendatud menetlusKui võlgnik ei ole oma kohutusi täitnud pikema aja jooksul, tuleb pöörduda kohtusse kiirendatud menetluse läbiviimiseks. Kohus võtab ühistu avalduse menetlusse, kui võlasumma on täpselt määratud, puuduvad poolte vastastikused kohustused ja maksetähtaeg on saabunud. Avalduses peab olema näidatud võlgnevuse summa ning kogunenud viivised, samuti võla väljanõudmise õiguslikud alused. Koopiaid võlgnevust tõendavatest dokumentidest ei ole vaja. Riigilõivu suurus on 1 % võlgnevuse põhisummast (ilma viivisteta), kuid mitte vähem, kui 250 krooni. Kohus ei hakka kontrollima avalduses esitatud andmeid, vaid lähetab võlgnikule ettepaneku tasuda oma võlgnevus või esitada kohtule vastuväited seoses nõudega. 90 % võlglasi tasub reeglina oma võla kohe, kui on saanud kohtu poolt saadetud ettepaneku, eriti juhul, kui summa ei ole suur. Kergem on tasuda näiteks 5 000 krooni, kui alustada kohtuskäimist. 25 tuhande kroonine võlg tekitab psüühilist pinget ja soovi kasvõi veidigi pikendada tasumise aega. Kui võlgnik ei esitanud tähtajaks vastuväiteid, väljastab kohus oma määrusega maksekorralduse võla ja kohtukulude sissenõudmiseks. Sel moel kulub kiirendatud menetlusele võlgniku tegevusetusel aega üks kuni kolm kuud. Maksekorraldus kuulub kohesele täimisele ja saadetakse kohtutäiturile, kes võtab tarvitusele sunnivahendid vastavalt seadusele. Sarnastest kohtulahenditest võib teha järelduse – mida vanem võlgnevus, seda kallim, raskem ning pikaajalisem on lahenduseni jõudmine. Sageli küsitakse, kui suure võlgnevusega on kohtusse pöördumine mõistlik. Õigus kasutada õiguskaitsevahendeid (näiteks viivise rakendamine või kohtusse pöördumine) tekib kreeditoril kohe, kui maksetähtaeg on ületatud. Vastavalt Korteriühistuseadusele on aluseks korteri võõrandamise nõudele korteriomaniku kuue kuu maksete mittetasumine. Sel juhtumil on juhatus kohustatud pöörduma kohtusse. Kui juhatus seda ei tee, võib väita, et ta ei ole täitnud oma kohustusi ühistu huvide kaitsmisel.
Marina SuhnjovaUÜ Pariteet-MWwww.pariteet.ee
Kasulikud lingid
http://www.ehitusuudised.net/?ArticleID=6702f413-8fe7-44f1-93ab-1da4e329569e
http://www.aki.ee/est/?part=html&id=56
http://www.korteriyhistuabi.com/
http://www.kosevald.ee/
http://www.energiaaudit.ee/new2/
http://www.tka.riik.ee/index.php?id=3343
http://www.juristideliit.ee/est/tegevus/tasuta-F5igusabi.php
Lipupäevad
Riigilipu kasutamise kord (väljavõte valitsuse määrusest nr. 174)
1. Heisatav ja väljapandav Eesti riigilipp peab vastama 1993. aasta 23. märtsi «Riigilipu seaduse» paragrahvis 2 (RT I 1993, 17, 273) ja 1992. aasta 7. juuli seaduses «Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta» (RT 1992, 43, 566) toodud kirjeldusele ning olema puhas ja terve.
2. Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on:
1. jaanuar -- uusaasta;
2. veebruar -- Tartu rahulepingu aastapäev;
16. veebruar -- Leedu iseseisvuspäev;
24. veebruar -- iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
1. mai -- kevadpüha;maikuu teine pühapäev -- emadepäev;
14. juuni -- leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna);
23. juuni -- võidupüha;
24. juuni -- jaanipäev;
20. august -- taasiseseisvumispäev;novembrikuu teine pühapäev -- isadepäev;
16. november -- taassünnipäev;
18. november -- Läti Vabariigi väljakuulutamise päev.
Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi ning heisata riigilipud maavanema korraldusel vastavas maakonnas mõne sündmuse puhul.Riigilipp heisatakse:Riigilippu võib heisata avalikel üritustel.
Igaühel on õigus, riigilippu heisata perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul.Leina tähistamiseks heisatakse riigilipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti nii, et lipu alumine äär on masti keskel.
Riigilipp heisatakse 1. maist kuni 30. septembrini (kaasa arvatud) kell 8.00 ja 1. oktoobrist kuni 30. aprillini (kaasa arvatud) kell 9.00 ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja kohta.
Riigilippu jaaniööl ei langetata.
http://www.aki.ee/est/?part=html&id=56
http://www.korteriyhistuabi.com/
http://www.kosevald.ee/
http://www.energiaaudit.ee/new2/
http://www.tka.riik.ee/index.php?id=3343
http://www.juristideliit.ee/est/tegevus/tasuta-F5igusabi.php
Lipupäevad
Riigilipu kasutamise kord (väljavõte valitsuse määrusest nr. 174)
1. Heisatav ja väljapandav Eesti riigilipp peab vastama 1993. aasta 23. märtsi «Riigilipu seaduse» paragrahvis 2 (RT I 1993, 17, 273) ja 1992. aasta 7. juuli seaduses «Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta» (RT 1992, 43, 566) toodud kirjeldusele ning olema puhas ja terve.
2. Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on:
1. jaanuar -- uusaasta;
2. veebruar -- Tartu rahulepingu aastapäev;
16. veebruar -- Leedu iseseisvuspäev;
24. veebruar -- iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
1. mai -- kevadpüha;maikuu teine pühapäev -- emadepäev;
14. juuni -- leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna);
23. juuni -- võidupüha;
24. juuni -- jaanipäev;
20. august -- taasiseseisvumispäev;novembrikuu teine pühapäev -- isadepäev;
16. november -- taassünnipäev;
18. november -- Läti Vabariigi väljakuulutamise päev.
Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi ning heisata riigilipud maavanema korraldusel vastavas maakonnas mõne sündmuse puhul.Riigilipp heisatakse:Riigilippu võib heisata avalikel üritustel.
Igaühel on õigus, riigilippu heisata perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul.Leina tähistamiseks heisatakse riigilipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti nii, et lipu alumine äär on masti keskel.
Riigilipp heisatakse 1. maist kuni 30. septembrini (kaasa arvatud) kell 8.00 ja 1. oktoobrist kuni 30. aprillini (kaasa arvatud) kell 9.00 ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja kohta.
Riigilippu jaaniööl ei langetata.
Kodu kauniks :) maja renoveerimine
Siin väikene "kroonika" kust me alustasime ja kui kaugele oleme jõudnud.
Siit see kõik alguse sai August 2008
Omad poisid katusel :)
katusetöid teostab Aarius projekt ;)
ehitus peal
hakkab juba looma
ema uued aknad :)
2 november 2008 juba kena, üks pool valmis
maja esimesel poolel esimesed rõdud valmimas
natukene veel ja ongi kaunis :)
23 detsember 2008
Uuel aastal uue hooga, mis kus veel vaja teha on ....
Vaadates uuesti esimest pilti, siis tulemus on rohkem kui kaunis :)
Ärge unustage milline maja oli, hoidke seda mis on täna ja muudke oma kodu veel kaunimaks!
Maja täna 11.10.2009, siis kui ta on 95% valmis.
Kõik te olete tublid olnud ja jaksu edaspidiseks!
Käib töö ja vile koos ..... kõik saab tehtud, siis kui kõik kampa löövad :)
Ja siin mõned pildid kaunist talvest Vardjas :)
Ilusat Kevade algust Kõigile!
Siit see kõik alguse sai August 2008
Omad poisid katusel :)
katusetöid teostab Aarius projekt ;)
ehitus peal
hakkab juba looma
ema uued aknad :)
2 november 2008 juba kena, üks pool valmis
maja esimesel poolel esimesed rõdud valmimas
natukene veel ja ongi kaunis :)
23 detsember 2008
Uuel aastal uue hooga, mis kus veel vaja teha on ....
Vaadates uuesti esimest pilti, siis tulemus on rohkem kui kaunis :)
Ärge unustage milline maja oli, hoidke seda mis on täna ja muudke oma kodu veel kaunimaks!
Maja täna 11.10.2009, siis kui ta on 95% valmis.
Kõik te olete tublid olnud ja jaksu edaspidiseks!
Käib töö ja vile koos ..... kõik saab tehtud, siis kui kõik kampa löövad :)
Ja siin mõned pildid kaunist talvest Vardjas :)
Ilusat Kevade algust Kõigile!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)