Kohustused ühistu ees tuleb täita
Korteriühistutes on kasvanud maksevõlglaste arv. Esimestena hakkasid oma makseid „krediteerima” töö kaotanud korteriomanikud ja need, kellel tekkisid raskused pangalaenude teenindamisega. Arvestades üldist majanduslangust ning kommunaalteenuste hindade tõusu, ei saa ühistu leppida võlglastega ja tegelda heategevusega. Selle tulemuseks võib olla ühistu maksevõimetus. Tegevusetus on ohtlikJuhatuse tegevusetus võla sissenõudmisel ja usk lõpututesse lubadustesse „maksan homme” viib ummikusse. Võlgnevus kasvab lumepallina, arvestades viivist 0,07 % päevas, mis moodustab 25 % aastamaksete summast. Seetõttu ei tohi juhatus mingil juhul lasta asjadel areneda omasoodu ja võlgnevusel kasvada. Tuleb kasutada kõiki olemasolevaid kohtueelseid võimalusi, et aidata korteriomanikul võlgadega hakkama saada:
hoida häid isiklikke suhteid korteriomanikega;
koostada ja allkirjastada võla kustutamise graafik tingimusega viiviste mittearvestamise kohta juhul, kui võlglane peab kinni maksegraafikust;
kui korteriomanikul on õigus saada toimetulekutoetust, siis tuleb talle selgitada, et toetuse saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Näiteks Tallinna kohta saab vastavat infot linna kodulehelt www.tallinn.ee nii eesti kui vene keeles.Müüdid inkassofirmast Võla väljanõudmiseks pöörduvad endiselt mitmed ühistud inkassofirmade poole, vaatamata sellele, et juba kaks aastat on võimalus kasutada kiirendatud kohtumenetlust. Juhatustel on kasulik teada, et inkassofirmade tegevust ei reguleeri spetsiaalselt neile väljaantud seadused. Seetõttu ei ole põhjendatud arvamus inkassofirmade erilisest võimalustest võlgade väljanõudmisel. Pigem on tegemist reklaamijutuga.. Võlglastelt „vabatahtlikult” võla kättesaamiseks tegutsevad inkassofirmad lubatava piiril, kasutades psühholoogilist survet ja hirmutamist. Sel eesmärgil saadavad inkassofirmad võlgnikele ähvarduskirju, milles varem tsiteeriti hulgaliselt sätteid tsiviilõigust puudutavast seadusandlusest. Viimasel ajal on kirjadesse lisandunud viited kriminaalõigusele. See, et inkassofirma kvalifitseerib võlglase käitumist kriminaalsena, ei ole kooskõlas hea äritavaga. Samas on inkassofirmade teenustasud märksa kõrgemad, kui riigilõiv kiirendatud kohtumenetluse eest. Miks siiski mitmed ühistud eelistavad kiirendatud kohtumenetlusele inkasoofirmasid, mille teenused on märksa kallimad? Võin seletada seda vaid ühel viisil – niisuguste juhatuste tööstiil on sarnane inkassofirmade stiiliga, kes kasutavad võlgade kättesaamiseks kõiki vahendeid, sealhulgas ka hirmutamist. Kiirendatud menetlusKui võlgnik ei ole oma kohutusi täitnud pikema aja jooksul, tuleb pöörduda kohtusse kiirendatud menetluse läbiviimiseks. Kohus võtab ühistu avalduse menetlusse, kui võlasumma on täpselt määratud, puuduvad poolte vastastikused kohustused ja maksetähtaeg on saabunud. Avalduses peab olema näidatud võlgnevuse summa ning kogunenud viivised, samuti võla väljanõudmise õiguslikud alused. Koopiaid võlgnevust tõendavatest dokumentidest ei ole vaja. Riigilõivu suurus on 1 % võlgnevuse põhisummast (ilma viivisteta), kuid mitte vähem, kui 250 krooni. Kohus ei hakka kontrollima avalduses esitatud andmeid, vaid lähetab võlgnikule ettepaneku tasuda oma võlgnevus või esitada kohtule vastuväited seoses nõudega. 90 % võlglasi tasub reeglina oma võla kohe, kui on saanud kohtu poolt saadetud ettepaneku, eriti juhul, kui summa ei ole suur. Kergem on tasuda näiteks 5 000 krooni, kui alustada kohtuskäimist. 25 tuhande kroonine võlg tekitab psüühilist pinget ja soovi kasvõi veidigi pikendada tasumise aega. Kui võlgnik ei esitanud tähtajaks vastuväiteid, väljastab kohus oma määrusega maksekorralduse võla ja kohtukulude sissenõudmiseks. Sel moel kulub kiirendatud menetlusele võlgniku tegevusetusel aega üks kuni kolm kuud. Maksekorraldus kuulub kohesele täimisele ja saadetakse kohtutäiturile, kes võtab tarvitusele sunnivahendid vastavalt seadusele. Sarnastest kohtulahenditest võib teha järelduse – mida vanem võlgnevus, seda kallim, raskem ning pikaajalisem on lahenduseni jõudmine. Sageli küsitakse, kui suure võlgnevusega on kohtusse pöördumine mõistlik. Õigus kasutada õiguskaitsevahendeid (näiteks viivise rakendamine või kohtusse pöördumine) tekib kreeditoril kohe, kui maksetähtaeg on ületatud. Vastavalt Korteriühistuseadusele on aluseks korteri võõrandamise nõudele korteriomaniku kuue kuu maksete mittetasumine. Sel juhtumil on juhatus kohustatud pöörduma kohtusse. Kui juhatus seda ei tee, võib väita, et ta ei ole täitnud oma kohustusi ühistu huvide kaitsmisel.
Marina SuhnjovaUÜ Pariteet-MWwww.pariteet.ee
